|
|
Articles: My Thoughts | karuvupai oa noabel maedhaavi aavaedana ! - Mr. Aandhrudu
| |
( idi aarthika Saastra vyaasam kaadu. idi oka different topic . manam saadhaaraNangaa aaloachinchae koaNam loa kaaka kotta koaNam undani share chaesukunae uddaeSyamae. serious gaa oapiggaa chadivitae I hope you will definitely enjoy this )
chinna haircut toa poDugaaTi mukku pai kaLLaddaalu moastoo neat shave toa unDae oka bengaali vyakti – atani paeru amartya saen. aayana aarthika vaettaa maanavataa vaadaa laeka vaastavika vaadaa annadi oka confusing issue . adi aayana raasina poverty and famines chadivitae marinta ekkuvavutundi. idi sameeksha ananDi vyaasam ananDi laedaa sharing of thought anukoanDi. idi eTuvanTi aarthika sootraalu laekunDaa aayana cheppina konni common sense principles gurinchi manam karekT ani believe chaestunna konni vishayaalu enta avaastavamoa telusukoaDaaniki upayoaga paDaalani ee maaTalu.
ae daeSam loa nainaa karuvenduku vastundi? aahaara ginjalu samaajam loa andarikee saripoayaenta laekapoavaDam vallanaa?
saen’ ithiyoapiya bengaal taditara chaaritraka karuvu lu sRushTinchina choaTla aarthika saamaajika paristhitini adhyayanam chaesi viSlaeshaNa cheptaaDu. aayana modalu peTTaDam toanae ‘ cancer is a funny thing. Poverty is no less than funny ‘ anToo modalu peDtaaDu.
ae daeSam loa enta varaku daridram unDochchu?…enta Saatam mandi daridra naaraayaNulu unDochchu?… people must not be allowed to become so poor that they offend or are hurtful to society aksharaalaa oka nobel praiZ saadhinchina aarthika vaetta endorse chaesina maaTalivi. indulO nootana aarthika vidhaanaala gurinchi gloabalaijaeshan gurinchi eTuvanTi aarbhaaTamaina padaalu laevu. ae manmoahan&sing nu maanTaek`sing ahloovaaliyaa naalukalanu addeku teesukoalaedu. sTaanDarD aarthika sootraalanu sTaanDarD neeti sootraalanu tungalO tokkina maedhaavi eeyana. eeyanakelaa noabel bahumatichchaarO anna oka chinna aaScharyamoo kalagaka maanadu. idae noabel praij nirNaetalu ‘ aapshan praising ’ vishayaaniki sambandhinchi sTaak maarkeT lO janaala sommu tagalaesina blaak anD shoals maedhaavulaku tama noabel praij ichchina ghanata kooDaa undi mari.
nijaaniki amartya saen maarksisT kaadu. prati prajaaswaamika vaadini maarksisT gaa unDaalani aaSinchaDam duraaSa. andunaa jeevitaalanu maarkeT lu kabaListunna ee yugam loa paedavaaDi gurinchi vaaDi ikkaTla gurinchi konni aarthika sootraalu pratipaadinchaDaaniki ataDu maarksisTae kaabaDaalsina avasaram laedu. prati karuvuku kaaraNam tinDi ginjalu laeka poavaDam kaadu. tinDi ginjalu andarikee dorakka poavaDam ani. anTae samaajam loa kaavaalsinanta aaharam unDochchu. kaani adi distribute chaesae vidhaanam valla food availability debba tinTundi. food availability to a person anTae artham aa vyaktiki entitlement to food laeka poavaDam ani anochchu. maLLee viSadangaa cheppaalanTae tinDi ginjalunnaa vaaTi meeda tanaku praaptam laeka poavaDam. deennae entitlement ani anTaaDu sae n.jaagartagaa gamanistae manam saadhaaraNangaa anukunae availability of food ku entitlement to food ku oka subtle difference undi. entitlement to food laeka poavaDam anna samasya oka vyaktiki enduku vastundi inkoa vyaktiki enduku raadu anTae samaajam loa unna legitimate rules prakaaram adi nirNayinchabaDi unTundi. ippuDu udaaharaNaku oka vyaktiki karuvu samayam loa aahaaram undanukoanDi. aayannu elaa ani aDigitae –
‘ naenu Dabbulu peTTi konnaanu ‘ anTaaDu. mari
‘neeku Dabbulu elaa vachchaayi? naakenduku raalaedu?” anTae
‘ neekelaa raalaedoa naaku teleedu. naaku maatram naa daggarunDae cheruggaDalammitae vachchindi ‘ ani tana nijaayiteeni display chaestaaDu.
‘ neeku cheruggaDalekkannunchochchaayi? ‘ naaku laevae mari ani dharma sandaeham vyaktam chaestae
‘ maa polam loa panDistae ‘ ani claarifai chaestaaDu. tanaku telisina legitimacy gurinchi cheptaaDu anna maaTa.
‘neeku polam ekkannunDochchindi? ’
‘ maa naanna ichchaaDu ’
‘ mee naannakevarichchaaru? ’
‘ maa taata ichchaaDu ‘
anTae oka vyaktiki entitlement to food raavaalanTae konni vastuvula meeda private ownership unDaalanna maaTa. aa vastuvulaku exchangeability kooDaa unDaalanna maaTa. ae cheeki poayina poarakoa chirigi poayina dontanoa unTae saripoadu mari. aa vastuvunu exchange chaesukuni kaavaalsinanta aahaaram konukkoavaDam legitimate annadi manakunna roolu. ee legitimate rule chaTTa baddham chaeya baDtundi appuDu. ayitae andarikee exchangeable goods and labour unTundaa oka vaeLa laekunTae elaa anna praSnaku Guard of legitimate rule frame work ayina chaTTaaniki sambandham laedu. adoa parimiti kooDaa. ee roaju manam nammae legitimate rule prakaaram oka vyaktiki etitlement to food unDaalanTae endowment to labour or goods unDaali. ( endowment to labour or goods elaa saadhyamautundi annadi again it is as per legitimate rules ) deennae E-mapping theory ( antae exchange entitlement anae concept – oka saruku konaDaaniki nee daggara unDae vastu samudaayam laedaa Srama samudaayaanni neevu exchange chaesukoavaDam dvaaraa ownership claim sampaayinchukoagalugutaavu ani cheppi anTaaDu) ani paeru peDtaaDu.
Endowment to goods or labour -------->Exchange -------> Entitlement to food
kaabaTTi karuvu baadha - laedaa inkoa rakangaa paedarikaanni - oka vyakti avoid chaeyagaligae saamarthyam aayanaku eTuvanTi vastu laedaa Srama samudaayam meeda private ownership undi anna daani meeda aadhaara paDi unTundi. udaaharaNaku ippuDu Textile company worker nu, oka IT company loa peon nu teesukunnaamanukoanDi. (veeriddari Srama viluvanu elaa viluva kaDutaaru annadi ikkaDa charchiMchE vishayam kaadu kaabaTTi skip chaestunnaa ) manakunna paristhitulloa economy evolution process loa Textile company worker is more prone to famine when compared to IT company peon because the nature of industry is such that it has a typical industry cycle while the IT industry is, at present, considered to be in the growth stage . alaanae kaulu bhoomiloa saagu chaesukunae raituku svanta bhoomiloa oa ekara ara ekaraa chaesukunae raituku taeDaa undi exchange entitlement loa. karuvu baarina veeriddariloa modaTagaa kaulu raitu paDae avakaaSam ekkuva. endukanTae aayanaku tanakunDae vastu samudaayam meeda Srama samudaayam meeda control takkuva. daani vaLLa endowment to existing goods and labour debba tinTundi. viSadeekarinchaalanTae oka vyakti exchange entitlement pradhaanangaa mooDu vishayaalapai aadhaarapaDi unTundi. oka aarthika vyavastha nirmaaNam loa aa vyakti sthiti ( anTae kaarmikuDaa, kooleenaa, chinna vyaapaaraa, bhoosvaamaa, highly skilled labour like financial consultant etc. ) , modes of production mariyu ee renTi madhya unDae production relation . ( nijaaniki economic structure anaedi production relation meeda modes of prodcution meeda aadhaara paDi unTundi . prastutanikidi artham kaapoatae vadilaeyanDi . kaevalam prastutaaniki ilaa cheppaaDu ani maatram ikkaDa telusukunTae chaalu ). adae kramam loa chaTTa baddhamaina Saktulu ee entitlement nu ettipaDtaayi. 1943 bengaal karuvu samayam loa prajalu aahaara ginjala giDDangula mundu aakaliki praaNaalu vadilatE appaTi chaTTam aahaara ginjalaku oka ‘ chaTTa baddhamaina rakshaNa ‘ kalpinchagaligindi kaanee aa aahara ginjala meeda prajalaku nyaaya sammata maina entitlement kalpinchalaeka poayindi. kaabaTTi oka vyaktiki aahaaram meeda eppuDu entitlement chaTTa baddhangaa given legitimate rules prakaaram unDaali - anTae nyaaya badhdhangaa laedaa naitikangaa unDaalsina avasaram laedu. adae vidhangaa tana daggarunDae vastu, Srama samudaayam pai unDae entitlement nu exchange chaesukoa galigae capability kooDaa unDi unDaali.
nijaaniki 1943 bengaal karuvu vishayam loa 1941 samvatsaramtoa poalchi choostae per capita.l availability of food grains loa pedda taeDaa laedu. paigaa 1943 loanae aahaara ginjalu ekkuva utpatti chaeyabaDDaayi [ including stocks on hand ). adae vidhangaa wage index nu guNistae 1941 –43 praantam loa vyavasaaya kooleelu 25-30 Saatam peragagaa, food grain price index maatram 285 Saatam perigindi. anTae jeetaalu mooDoa vantu daakaa perigitae aahaara ginjala dharalu maatram renDunnara reTlu perigaayi. deenni Index of exchange rate loa kolistae vyavasaaya koolee aahaara ginjalu kona galigae saamarthyaanni sumaaru 70 Saatam daakaa paDipoayindi. anTae aahaara ginjala utpattiloa pedda maarpu laekapoayinaa vaaTi dharalloa vachchina maarpu moolangaa oka sagaTu manishi konugoalu Sakti paDipoayindi. anduvalla tana consumption sumaaru mooDinTa renDu vantula daakaa tagginchuku batakaali. anTae mooDu pooTalu tina galigae Sakti intaku mundu unDi unTae ippuDu oka pooTatoanae gaDapaali. ika oka pooTa maatramae tina galigae Sakti unTae mooDu roajulloa oka roaju matramae tinaali. ee viSlaeshaNaloa amartya saen cheppa dalchukunna daemanTae karuvu sahajamaina prakRuti kaaraNaala dRushTyaa vachchinadi kaadu. karuvu aarthika nirmaaNam loa vachchina maarpula valla puTTukochchindi ani. adae vidhangaa ae category of people ekkuvagaa affect ayyaaru ani kooDa tana E – mapping theory toa viSlaeshinchi cheptaaDu. vyavasaaya kooleelaloa sumaaru 40 Saatam paigaa kuTumbaalu daaruNangaa nashTa poagaa , kaulu raitulu 6.4 Saatam, chaeti vRuttula vaaLLu 10 Saatam, chinna chitaka udyoagulu 27 Saatam debba tinnaaru. anTae aayaa utpatti Sakutulu vaari madhya unDae utpatti sambandhaalanu baTTi vaari exchange entitlement adhaara paDi unTundi. aa exchaneg entitlement baTTi oka vyakti daridram laedaa karuvu baarina paDae avakaaSaalu enta unnaayoa nirNayinchabaDtaayi. yuddha kaaraNaala valla, yuddhaaniki sambandhinchina kharchunu kaevalam noaTlu mudrinchi finance chaesae prayatnaala valla, daLaarulu speculative purpose koasam aahara ginjalanu viDudala chaeyakunDaa unDaDam valla kaligina dravyoalbaNa bhaaram valla aahaara ginjala dharalu perigi Index of exchange paDipoavaalsi vachchindi. ee vidhangaa Food Availability Decline ( FAD ) approach upayoaginchi karuvu nu anchanaa vaeyaDam poortigaa tappu. aa roaju prabhutvam paedalu aakali chaavulaku guarayyae pramaadam vastundani telisi kooDaa yuddham kharchu gurinchi aacharinchina tappuDu vidhaanaala valla karuvu aerpaDindi. appaTi svaatantrya poaraaTam briTeesh vaaLLu veLLipoavaDam gurinchi insist chaesindi tappa alaanTi aacharaNa poavaalani kaadu ani manam gamaninchaali. ( andukoasam enni svaatantrya poaraaTaalu chaeyaaloa? ) aa vidhangaa FAD approach nu teevrangaa tappu paDtaaDu amartya saen. oka praatipadikagaa maarina FAD approach laanTi aarthika sootraalu ee roajukoo chalaamaNiloa unnaayi. vaaTini nirasinchae vaaLLu nirasistoo unnaaru. aa roaju briTeesh prabhutvam veeTanniTi paTla minnakunnaTTae ippaTi prabhutvaalu kooDaa indifferece nu pradarSistunnaayi. gata 3-4 samvatsaraala nunDi varshaa bhaavam valla tallaDillipoayi bhaarata raitu loakam unTae, maanTaek sing` ahloovaaliyaa CII meeting loa free water to agriculture will not last ani gunDelu paelustoo statements istunnaaDu.
alaagae 1888-92 loa vachchina vikRutamaina ithiyoapiyaa karuvu valla sumaaru mooDoa vantu janaabhaa mRutyu vaata paDDaaru. aa tarvaata 1972-74 madhyaloa vachchina karuvu sumaaru 50,000 nunDi 2,00,000 mandini poTTa peTTukundani anchanaa. adee amartya saen viSlaeshinchi ilaa cheptaaDu. alaagae vipareetangaa affect ayina voaloa praavinsuloa karuvu akkaDa roaDlu laekapoavaDam valla aahaaram andalaeka kaadu akkaDunDae prajalaku market command laeka poavaDam valla ani nirNayaatmakangaa cheptaaDu amartya saen. ippaTikee prati prabhutvam aadivaaseela abhivRuddhi gurinchi cheppae saakulloa idi okaTi. manushyulu nirdaeSinchagala maarkeT Saktulayitae gaani vaari manugaDa praSnaarthakam kaadu ee roajulloa. alaagae ithiyoapiyaa karuvu samayam loa pastoral and nomadic population kooDaa baaga affect ayinaa vaariloa pramukhulu. tana E- mapping theory dvaaraa amartya saen viSadeekarinchaedaemanTae – aayaa communities kunDae exchange entitlement fail avvaDam valla karuvu samayam loa debba tinnaaru ani. andukkaaraNam vyaapaara panTalu, aayaa communities aadhaara paDina saampradaaya panTalanu debba teeyaDam valla jarigindi. ee vidhangaa banglaadaeS karuvunu, aafrikaa daeSaalloa karuvu sthitini viSlaeshinchi nijaaniki karuvu sahajamainadi kaadu sRushTinchabaDDadi ani teliyajeptaaDu.
toaTi maanavuDiki tinDi peTTalaeni aarthika sootraalu nijangaa anta viluvainavaa? raajee kaavaddu. khachchitangaa prati daeSam loa paedarikam unDaalani raasi laedu ekkaDaa. paedarikam assalu avoid chaeyalaeni samasya kooDaa kaadu nijaaniki. kaanee chinnappaTnunchi naerchina aarthika sootraalu prati samaajam loa unnaa paedarikam oka sahajamaina pariNaamangaa chepputaayi. oka daeSam anusaristunna aarthika sootraalloa enta Saastreeyam ani cheppaDaaniki aa deaeSam loa enta takkuva aakali chaavulu enta takkuva daridram annadi kolamaanamae kaani prapanchamloa ati pedda dhanavantulloa enta mandi aa daeSam loa unnaru ani kaadu. ikkaDa raitulu aakali chaavulu chastunnaa, chaenaeta kaarmikulu aatma hatyalu chaesukunnaa - ae lanDan loa noa ae aaxfarD` yoonivarsiTeeloanoa chadivina aarthika Saastram enduku paniki vastundi? evaru chaesukunna kharma vaaridanoa evaDu chaesae paniki vaaDiki anTae jeetam dorukutundanoa, evaDiki pani dorikitae vaaDu batukutaaDu migilina vaaDu chastaaDu ani taeligga taelchi cheppae aarthika sootraalanu manamantaa nirasinchaalsina roaju vachchaesindi. bottom line paedarikam venaka unDae laajik gurinchi aloachinchaDam kaadu. asalu paedarikam annadae oka unnatural phenomenon in the world . adi enduku undi kaaka unDaalsina avasaram aenTi annadi alaochinchaali. avasaram laedu anukuni samaadhaanam cheppukunnappuDu enduku alaagae unchutunnaaru enduku inta pedda aarthika sootraalu tayaaru chaestunnaru anna praSna vastundi. manmoahan sing , chidambaraM, yaSwant` sin&haa, ranganaathan& , maanTaek`sing` ahloowaaliyaalu enta goppa aarthika Saastravaettalainaa enta pedda maedhaavulainaa iravai okaToa Sataabdam loa prajalaloa okka aakali chaavu unnaa siggu chaeTu. chaduvukunna manaku chaTTa baddhamaina entitlement paTla unDae praema kaevalam paedavaaDiki oka aNaa kaaNee vidiliMchae daggara aaggipoatundi. adi kooDaa vaaDi meeda praematoa kaadu manaloa kaligae alajaDini champukoaDaaniki adee kharchu. laekapoatae aedoa aneejee. daeSam loa daridrulu, Dabbu sampaayistunna vyaktula maanavatanu, jaalini karuNanu display chaeyinchae instruments . maanavaaLi apajayaanni gurtu chaesae prateeka. oka aakali chaavu jarigitae ae aarthika sootraannoa vedukutaamu. saadhaaraNamaina maanavataa dRukpathaanni marichi prabhutvaanni tappu paTTaDaaniki jamkutaamu. ' aa prabhutvam maatram aem chaestundilae ' ani pedavi virichaestaamu. alaa kaadu – oka vyakti aakalitoa chastae adi samaajam loa sarva saadhaaraNa vishayaMgaa unDa raadu. kaafee taagutoo paepar loa vaarta chadivi pedavi virichae inkoa nyoos aiTam kaaraadu. oka vyakti aakali chaavu chastae oka commotion raavaali. inkaa, daeSam loa bratiki unna prati maanavuDu inta nikRushTa parisaraalloa bratukutunnanduku siggutoa aeDvaali. ae aarthika Saastravaetta ayinaa enta noabel maedhaavi ayinaa samidhanu aahutivvaalsindi ikkaDa. ilaa kaaka ekkaDa veliginchinaa adi dahana samskaaram tappa aemee kaadu. andukae amartya saen’ raepaTi taraalu kRutaNgatatoa gurtunchukunae maedhaavi.
( ..............tana kae idi maLLee ! )
| Read 3 Comment(s) posted so far on this Article!
| |
|
|
|
 |
Advertisements |
|
 |
 |
Advertisements |
|